Lumemarjade igatsus
Lumemarjade igatsus
Kadriorg.
Sügis on külmanud teedel.
Lumemarjadel hangunud põõsastes
korraga kirgastus-
tõsisest nädalast
saanud on vallatu reede.
Lumemarjade pöörane igatsus
lume poris lõi särama.
Soojad tuulehood
hullunult korraga
avasid taevase värava.
Lumemarjade õnnelik ehmatus
värvid vabastas pilvede painest.
Valgete marjade joovastav hullumus
toonid vallandas olekust kainest.
Lumemarjade julgus kui mantra
Kõnetas teisigi külmunud hingi
Juba oldi koos hulluse tuules
Proovimas värvikalt säravaid kingi.
Meeltele loodud ballile pääsu
Loodeti saada põõsast ja peenralt.
Kased ja kuusedki liitusid üha ja
haavadki nõksusid rütmikalt eemalt.
Ühiselt lauldes ja keereldes
valguse poole pööreldes
soovis kogu see taimede kogukond
olla üks ühine vallatlev sugukond
Olla kaardus ja keerdus
ikka päikese poole,
Olla ikka, ikka ka külmas
värvide lummuse hoovas
uusi eredaid püüdlusi loomas.
Vastused puuduvad