Päeva Lill

Päeva Lill 

Päev koitis juba.
Lill vaasis sirutas end
uhkelt päikse poole.
Ma seisin üksi keset
tühja valget tuba.
Ja põhjust otsisin
me üsna norus loole.
Tuul tungis tuppa,
mu juukseid sasis-sasis.
Kuid lõpuks tunnistas ka 
enda nõrkust.
Ma seisin nukralt,
üksi
nägu vastu lille.
Kuid ründajad
vaid mõistsid minu kõrkust.
  
Eelmine
Kuldrannake
Järgmine
Meri

Vastused puuduvad

Email again: